Minu esimene artikkel

Kuidas paranda õppimise tulemusi?

Kevad on käes ja varsti kool läbi. Aga enne suvepuhkust tuleb veel koolikursus ka kenasti lõpetada.

Siinkohal mõned nõuanded järelejäänud õppimisajal õpitavaga paremini toimetulemiseks.

I Loo õppimiseks õige keskkond

-       Leia õppimiseks hea koht ja tegele seal ainult õppimisega

Näit sobib selleks hästi raamatukogu lugemissaal. Oma kodus õppimine on seotud tihti lõputute segajatega, mis pikendavad oluliselt kogu õppimisprotsessi

-       Varusta oma keskkond kõigi õppimiseks vajalike töövahenditega

Pidev raamatute, pliiatsite vms otsimine segab oluliselt üldist keskendumist

-       Vähenda võimalike visuaalsete segajate tekkimist

Istu aknast eemal ja nii, et ei näeks möödakäijaid, sõitvaid autosid vms.

-       Kasuta õiget valgustust

Inimene väsib eelkõige silmade kaudu. Osad päevavalguslambid väsitavad silmi. Püüa võimalikult palju kasutada loomulikku päevavalgust.

-       Väldi liiga mugavas asendis õppimist

Ka mugav asend vähendab keskendumisvõimet, sest siis muutub “mõte laisaks”.

II Õppimise esimene ja kõige tähtsam osa on arusaamine

-       Mõtle läbi, mida on sul antud teemast vaja õppida

Sa jätad meelde õpitu, kui sul on vaja ja kui sa tahad seda meelde jätta.

-       Püüa õppida päevasel ajal või hommikuti

Aju väsib õhtuks ära ja ei pruugi enam hilisemal kellaajal kõike nii hästi mõista. Kõige parem aeg mõtlemistööks on päevane aeg.

-       Õpi osade kaupa

On uuritud, et inimese aju on suuteline infot efektiivselt töötlema ainult suhteliselt vähest aega korraga. Seepärast soovitatakse iga tunni sees teha 10-minutiline puhkepaus.

-       Korda autori mõtteid oma sõnadega

Kirjuta üles või räägi valjuhäälselt olulisemad mõtted antud teema kohta. Kui sa seda teha ei suuda, siis järelikult pole kõigest arusaanud.

-       Püüa õigesti mõista kohe esimesel korral

Meeldejäämine sõltub otseselt ajus esmasena tekkivast mälujäljest. See on väga oluline seetõttu, et aju klammerdub sama visalt nii õigesti kui valesti salvestatud mälujälje külge. Uuesti või ümberõpitud info aga ei kinnistu enam nii lihtsalt, kui esmane.

III Õpitu meeldejätmine

-       Kujunda harjumus keskenduda õpitavale

Enamusel inimestel ei ole mitte niivõrd halb mälu, kuivõrd vähene tähelepanu kontsentreerimisvõime. Meeldejätmine on nägu nägemine – parandamine ei sõltu sellest, kui palju me seda kasutame, vaid kuidas me kasutame.

-       Loo endale materjalist võimalikult palju erinevaid emotsioone

Õppides uut materjali ei pea me looma endale mitte ainult väga tugevat emotsiooni või muljet antud teemast, vaid võimalikult palju erinevaid muljeid, tundeid. Näiteks loe mõnd olulist kohta kõva häälega. Seda tehes töötavad mitte ainult nägemismeel, vaid ka kuulmis- ja tundmismeel.

-       Kasuta visuaalseid abivahendeid

Väidetavalt 2/3 inimestel domineerib visuaalne mälu. Uuri õpitava materjali paremaks omandamiseks pilte, graafikuid, tabeleid. Need aitavad infot lihtsamini seostada ja salvestada.

-       Loo seoseid olemasolevate teadmistega

Õppimine on seda efektiivsem, mida rohkem oleme elu jooksul omandanud teadmisi antud teema kohta. Kuid kõik me alustame kunagi tühjalt kohalt. Sellisel juhul tuleb luua uusi seoseid meie jaoks juba tuttavate, lihtsate, omaste asjadega.

-       Kordamine on tarkuse ema

Unustamise kiirus on väga suur kohe pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes. Seetõttu tuleks infot teatud aja tagant korrata. Teadlaste sõnul ei suuda enam inimese aju peale 4-tunnist õppimist uut infot vastu võtta ning hakkab “vana” kustutama.

"See, mida me peame õppima tegema, õpime ainult seda tehes."

Aristoteles (384-322 e.Kr), antiikaja filosoof